Kuidas on elada tundlikuna või mittetundlikuna?
Miks ülitundlikele tundub, et nad kipuvad rohkem elule alla jääma, kergemini oma tegemistes alla andma, kiiremini tasakaalu kaotama, vähem endasse uskuma, võtma rohkem südamesse ebaõnnestumisi, kiiremini ja tihedamini depressiooni alla mattuma?
Sellepärast, et jõuda üldse iseendani, tihti ülitundlik kõigepealt sumpab läbi teiste prahist. Me liigume ringi nagu ühes suures prügikastis, kuhu igaüks valimatult midagi viskab. Suuresti inimesi ei huvita, mida teised tunnevad, vaid valavad oma “sodi” sinna, kus heaks arvavad. Valdavalt usutakse ja arvatakse, et see, mis toimub inimese sees, ei ole teistele kättesaadav ja märgatud. Arvatakse, et vaid see, mis väljastpoolt paistab, mida räägitakse, on see, mis teisteni jõuab. Kuid see ei ole nii. Tundlikuma inimesena oskad sa vajadusel alati näha maskide taha, sügavale teiste hinge. Sa tead alati, mis tegelikult toimub.
Oled osav käsn, kes korjab üles kõik, mis teepeale jääb. Kuna mittetundlikud ise seda ei märka ega taju, siis ei näi see nende jaoks probleem. Kuid tundlikud näevad ja kogevad seda igal sammul. Iga informatsiooni killuke sümboliseerib siin teiste tasakaalutut ja ebatervet energiat, tujukust, kriitikat teiste suhtes, emotsioone, aga ka rõõme, armastust ja hellust. Tundliku inimesena pead sa kogu aeg selle kõige vahel veel iseendaks jääma. Vahel on väga raske, ausalt. Igaüks võiks ise vastutada enda elu eest ja mitte seda energeetilist prahti igale poole maha jätta ja ennast suvalises kohas tühjendada. Kui kõik hoolitseksid iseenda eest, oma vaimse ja sisemise ilu eest, oleks kõigil palju lihtsam, eelkõige just tundlikumatel.
Siinkohal tahan rõhutada, et ka ülitundlikud inimesed ise saavad enda jaoks väga palju ära teha. Tihti tahaks ju süüdistada teisi, et näe, tema tunneb nii, ja nüüd tunnen ka mina nii, et tema on ju siis selles süüdi, et ma nüüd niimoodi tunnen. Kuid siinkohal on võtmesõnaks valik ja otsus millele ja kuidas reageerida. Ja mida rohkem saab tundlikum inimene endast teadlikumaks, seda vähem hakkab teda välismaailm mõjutama. See, et tundliku inimesena on sul lihtsam kasutada ja juurde pääseda meeletule infopangale, ei tähenda seda, et kõike, mida sa sealt saad, sellele pead sa ka reageerima. Vatsupidi, me peaksime õppima oma imelist tööriista tundma ja sealt saadud infot selekteerima. Mõnda asja isegi ignoreerima.
Miks siis osal inimestel tundub nii lihtne oma eesmärke saavutada, aga tundlikule endale paistab see palju raskem olevat? Räägin teile ühe loo. Metsas toimub konnade mäkkeronimise võistlus. 7 konna võistlevad selle peale, kes jõuab mäe tippu esimesena. Hakkavad siis konnad ronima. Kõik metsarahvas on tulnud kaasa elama: jänesed kalpsavad ringi, rebased kavalalt piiluvad, karud on end ritta seadnud. Kõik kooris elavad kaasa ja kisavad. Siis aga läheb põnevaks. Konnad on jõudnud järsakule, kust on juba raskem edasi liikuda. Paar konna juba annavad esimeste raskuste tekkides alla. Loomakari elab ikka kaasa: “Jõuad, jõuad” teised aga “Oiiii, nii raskeks läks, muidugi ei jõua enam……sinna mäe tippu pole keegi veel kunagi jõudnud…..see on ilmvõimatu, ….konnakesed, ka teie ei saa sellega hakkama, andke parem kohe alla…..” ja nii see koor siis kaasa elas, osalt innustavalt ja osalt mitte just kõige toetavamalt. Ja järjest hakkavadki ka teised konnad katkestama. Jälle üks ja siis teine tuleb alla, ilma tippu jõudmata. Kuniks on alles jäänud vaid üks konn, kes rühib ja rühib edasi. Kõik imestavad, et kuidas tema alla ei anna, kuidas temal on jaksu ja oskust. See paistab ju ilmvõimatu sinna tippu ronida. Sellesse mäkke ei saa ronida!!!! Aga tema läks ja jõudis mäe tippu, kuhu keegi teine polnud varem jõudnud. Küsite, et kuidas tal see õnnestus? Vastus on väga lihtne, see konn oli kurt.
Nii samuti on tundlike ja mitte tundlike inimestega. Need, kes on kurdid (mittetundlikud), neil ei ole nii palju energeetilisi segajaid, mis neid võiks rivist välja lüüa. Kui sa kuuledki ainult enda häält, siis on lihtsam asju korda saata. Katsu aga teha seda siis, kui su ümber varitseb tohuvabohu, just nagu kogu aeg keegi kõrval midagi pomiseks, siis keegi kuskil karjub, tinistab pilli, naerab, tantsib, kritiseerib. Kõik helid ja tegevused koos. Ja sinul, kui tundlikul inimesel, on võime seda kõike kuulda ja kogeda. Ja oskamata seda kõike hallata, võib tunduda, et lähed hulluks. Seetõttu on tundlikumal inimesel ääretult oluline alustada iseendast. Kui su tundlikkuse tööriist on sul juba käpas ja haldad seda väga osavalt, läheb elu järjest põnevamaks. Mõtle, milline info sul iga päevaselt käes on ja kuidas sa saaksid seda kasutada !!! Oskus näha asju erineva nurga alt.
See kõik on õpetanud mulle nägema ja märkama ilu ka tohuvabohus, tegutsema nii, kuidas mina asju näen, looma iseenda maailma, olles seejuures rahulolev ja rõõmus, vaatamata sellele, mis mu ümber toimub. See on elukestev teekond.
Kui soovid oma tundlikkuse tööriista paremini tundma õppida, oled alati teretulnud meie kogemuskoolitustele ülitundlikkuse teemal. Lähemalt saad uurida nende kohta SIIT.
Autor: Kadri Riisik
Kui leidsid selle artikli enda jaoks kasuliku olevat ning soovid meie tegevust toetada, siis saad seda teha, kasutades rekvisiite: Õitsev MTÜ, arve EE59 2200 2210 5909 4493 Swedbank ja selgitusse kirjuta “empaat.ee toetusesks”. Aitäh!